Biojäätmed

 

Biojäätmed on:

1) aia- ja haljastusjäätmed;
2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
3) toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed punktis 2 nimetatud jäätmetega.

Miks on oluline biojäätmeid liigiti koguda?

See on väga oluline kahel põhjusel. Esiteks selleks, et vältida mitmesuguseid probleeme (nt hais, kahjurid, õhu- ja põhjaveereostus jne) ja keskkonnakahjusid ning teiseks selleks, et biomaterjalis sisalduvaid aineid ringlusse suunata.

Milliseid probleeme põhjustavad biojäätmed segaolmejäätmetes?

Biojäätmed on olmejäätmete hulgas kahtlemata suurim probleem, sest nad rikuvad ka kõik muud materjalid, mis muidu oleksid võib-olla taaskasutatavad. Bioloogilise lagunemisprotsessi käigus hakkab eralduma niiskust, mis muudab kõik materjalid märjaks, haisvaks ja seega kasutuskõlbmatuks. Prügilasse ladestamisel eraldab orgaaniline materjal mürgiseid gaase, mis aitavad kaasa kliimasoojenemisele. Samuti on probleemiks mürgine nõrgvesi, mis võib kahjustada meie põhjavett. Jäätmepõletustehastes takistab biojäätmetest tekkinud niiskus materjali põlemist.

Kuidas biojääke korrektselt koguda?

See oleneb sellest, kas elad kortermajas või eramajas. Kortermajas viiakse biojäätmed tavaliselt koos pakendiga välja, eramajas kasutatakse korduvkastutatavat anumat. Kortermajades on levinud biojäätmete kogumine väikestesse kilekottidesse, kuid see teeb biomaterjali ringlusse suunamise väga keeruliseks. Soovitatav on kasutada spetsiaalseid biojäätmete jaoks mõeldud paberkotte. Liigse niiskuse ja haisu saab ära hoida, kui lisada niiskete koorte vahele papist munarestide tükke, määrdunud majapidamispaberit ja tühjasid paberirulle. Selliselt toimides võib biojääke toas hoida vabalt nädal aega. Eramajas, kus on kompostihunnik või komposter, võib kasutada ka paberkotti või spetsiaalset biojäätmete kogumise ämbrit, mis on ilusa väljanägemisega ja õhuavadega.

Miks biojäätmed haisevad?

See on üsna laialtlevinud arvamus, et köögijäägid haisevad, kuid see juhtub vaid siis, kui sa neid valesti kogud. Haisu tekitavad kindlat liiki anaeroobsetes (hapnikuvabas) tingimustes elavad bakterid, kes toodavad metaangaasi. Viga tehakse sellega, et kogutakse jäägid plastkonteinerisse ning kaetakse kaanega. Kinnikatmisega püütakse veinikärbeste ja haisu tekkimist takistada, kuid tegelikkuses on tulemus vastupidine. Anaeroobsete tingimuste tõttu hakkab materjal mädanema ja selle lõhna peale tulevad kohale ka veinikärbsed.

Hetkeolukord biojäätmete käitluses

Biolagunevate jäätmete olukord on pehmeltöeldes murettekitav. Teadlikkus ja võimalused on kehvad, puudub usaldus jäätmevedaja ning käitleja vastu. Kogu süsteem on läbipaistmatu ning puudub visioon ja jätkusuutlik plaan. Vähestes omavalitsustes, kus korraldatud biojäätmete vedu üldse toimib, on materjal väga saastunud. Avades biojäätmete konteineri, vaatab sealt vastu hunnik plastikut ning see meenutab pigem prügi kui väärtuslikku toormaterjali biogaasi või komposti tootmiseks!

Probleemid biojäätmete käitlemisega on järgmised:

• Madal usaldus, läbipaistmatu süsteem.
• Madal liigiti kogumise aktiivsus, sest süsteemil ei ole selget nägu ja seega ei nähta sel mõtet.
• Ei olge selget suunda ega sihti, kuhu liikuda ja mida tahetakse saavutada.
• Räpane ja haisev süsteem, mis tekitab biojäätmetele halva maine ning piirab materjalikasutust!
• Kompostile pole turgu, tegeletakse probleemiga, mitte võimalusega! Kompostitakse sisuliselt suuremate probleemide vältimiseks ning kõigest materjali stabiliseerimine.

Free WordPress Themes, Free Android Games

E-Pood Peida