Terved mullamikroobid – terved inimesed

Viimasel ajal on palju juttu olnud revolutsioonist meie suhtumises inimtervisesse ning kuidas see on lahutamatult seotud mikroobide tervisega meie soolestikus, suus, ninasõõrmetes ning muudes elupaikades nii meie sees kui ka nahapinnal. Eelmisel suvel avaldati USA Rahvusliku Terviseinstituudi poolt viie aasta vältel läbi viidud Inimese Mikrobioomi Projekti tulemused. Selle projekti käigus kaardistati mikroorganismid, mis on meie tervise jaoks elutähtsad.

Tulevikus hakatakse tervishoius keskenduma üha vähem tavapäraste haiguste ravimisele ning üha enam inimese mikrobioomi haiguste ravile teatud mikroobiliikide (“probiootikumid”) ning terapeutiliste toitude (“prebiootikumid”) abil. Lühidalt öeldes on tulevikuravimid täis inimese jaoks kasulikke baktereid ning nende jaoks mõeldud toitaineid.

Kuid tänu tehnoloogilistele arengutele on aset leidmas veel üks laiaulatuslik revolutsioon inimtervise valdkonnas. Selle eesmärgiks on aidata meil paremini aru saada ning taastada mikroflooraga vastastikusel koostööl põhinev suhe mitte küll inimese soolestikus, vaid hoopis ühes teises pimedas paigas: mullas.

Tuues paralleeli sellega, kuidas me oleme mõtlematult hävitanud elutähtsaid mikroobe inimese soolestikus antibiootikumide ning massilise töödeldud toitude ületarvitamisega, oleme sama hoolimatult kahjustanud tervete taimede jaoks hädavajalikku mulla mikrofloorat – seda nii keemiliste väetiste, seenetõrjevahendite, taimemürkide ja pestitsiidide liigse kasutamise, intensiivse maaharimise kui ka sellega, et taimedele pole antud piisaval määral orgaanilist ainet, millest nad toituvad. Mullas elutsevad mikroorganismid – eriti just bakterid ja seened – töötlevad taimede jaoks kättesaadavaks toitaineid ja vett, mõjutades seeläbi kogu meie tervist, kuna needsamad taimed on meie toidu allikaks. Mullabakterid ja –seened on sümbioosis taimejuurtega ning “seedivad” toitaineid, andes lämmastikku, fosforit ja paljusid teisi toitaineid taimerakkude jaoks hõlpsasti omastatavas vormis. Kasulike bakterite ja seente taastamine välja kurnatud ja viljatus mullas fermentatsiooniprotsessi edendamiseks on analoogne jogurti söömise või eelpool mainitud “tulevikuravimite” – probiootikumide tarvitamisega, et taastada normaalne mikrofloora inimese seedekulglas.

1970. aastatest alates on aianduspoodides müügil olnud mullamikroobe sisaldavad tooted, kuid enamiku nende toodete tõhusus põhines katse-eksituse meetodil, ning lisaks sellele olid nad kallid ja enamasti mõeldud kasutamiseks vaid aianduses ja hüdropoonikas. Kuid tänu tehnoloogilistele uuendustele on tänapäeval võimalik efektiivselt ja soodsa hinnaga määratleda ning kasvatada peamisi bakteri- ja seeneliike ning kasutada neid laiaulatuslikus põllumajandustegevuses. Samuti on nüüd võimalik toota “bioloogilisi väetisi” ning lisada neid sojale, maisile, juurviljadele ning teiste põllukultuuride seemnetele, et taimi toita ja aidata kaasa nende kasvule. Sajad sõltumatud uuringud kinnitavad, et mikroorganismide lisamine põllukultuuride seemnetele tõstab saagikust ning vähendab vajadust pinnase niisutamise ja keemiliste väetiste kasutamise järele.

Kasulikud mikroorganismid mitte ainult ei paku taimedele toitaineid, vaid ka seedivad neid toitaineid ning kaitsevad taimi patogeenide ja teiste ohtude eest. Juba üle saja miljoni aasta vältel on taimed olnud sümbiootilistes suhetes seentega, mis nende juuri koloniseerivad, moodustades mükoriisasid ehk seenjuuri. Need seeneniidid juhivad toitaineid ja vett taimerakkudesse, ühendavad taimi ning võimaldavad neil isegi üksteisega suhelda ning kaitsesüsteeme luua. Seega pakuvad mullas elutsevad mikroobid sarnaselt inimese soolestikus elutsevate kasulike bakteritega oma sübiootilisele partnerile kaitset sissetungi eest. Kui häirime seda suhet, siis teeme seda omal vastutusel.

Mullas elutsevad mikroorganismid mitte ainult ei toida ja kaitse taimi, vaid mängivad ka elutähtsat rolli, pakkudes mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid, mis on inimkonna ellujäämiseks hädavajalikud. Paljude kalkulatsioonide kohaselt on elusmuld meie planeedi kõige väärtuslikum ökosüsteem, pakkudes näiteks järgmisi ökosüsteemi teenuseid: kliima regulatsioon, põudade ja üleujutuste leevendamine, pinnase erosiooni ennetamine ning vee filtreerimine, mis on väärt triljoneid dollareid aastas. Mis kliima regulatsiooni puutub, siis mullas elutsevad mikroorganismid on juba sadu miljoneid aastaid süsinikku sidunud ning muld sisaldab rohkem süsinikku kui kõik taimed ja atmosfäär kokku.
Oleme nüüdseks jõudnud punkti, kus terves mullas elutsevad mikroobid on kaubanduslikelt põllumaadelt suurel määral hävitatud või mitteaktiivseks muudetud ning on võimetud tegema seda, mida nad on teinud sadade miljonite aastate vältel – säilitama toitaineid ja vett ning neid taimede jaoks kättesaadavaks muutma, aidates seeläbi kaasa toitainete ringlusele ja kliima regulatsioonile. Poolt meie planeedi asustatavast maast kasutatakse põllumajanduslikul otstarbel ning me kaotame mulda ja orgaanilist ainet murettekitaval kiirusel. Uuringute tulemused näitavad järk-järgulist globaalset mulla välja kurnamist ning tõsist seisakut põllukultuuride saagikuses.

Niisiis pole me miite ainult takistanud looduslikke protsesse, mis varustavad põllukultuure toitainetega ning seovad süsinikku, vaid lisaks sellele on tänapäeva põllumajandusest saanud ka üks suurimaid kliima ebastabiilsuse põhjustajaid. Meie praegune globaalne toidusüsteem, alates metsade maharaiumisest toidu kasvatamise eesmärgil ning väetiste tootmisest kuni toiduainete ladustamise ja pakkimiseni välja, tekitab ligikaudu ühe kolmandiku kogu inimkonna poolt põhjustatud kasvuhoonegaasidest. Seda on rohkem kui kõik autod ja veoautod kokku transpordisektoris, mis tekitab globaalselt ligikaudu ühe viiendiku kogu õhkupaisatavatest kasvuhoonegaasidest.

Seega on üks parimaid lahendusi meie planeeti asustava seitsme miljardi inimese jätkusuutliku ja tervisliku tuleviku jaoks otse meie jalge all – elusmuld, kus me kasvatame oma toitu. Mulla ökoloogias peitub endiselt palju saladusi. Ilmselt kehtib ka veel tänapäeval Leonardo Da Vinci öeldud väide: “Me teame rohkem taevakehade liikumise kohta kui mulla kohta, mis on meie jalge all.” Kuigi me ei näe neid mitte kunagi, elab 90 protsenti kõigi seitsme kontinendi elusolenditest maapinna all. Lisaks bakteritele ja seentele, kihab muld veel ka ainuraksetest, nematoodidest, lestalistest jne. Ühes teelusikatäies mullas võib leiduda 10 000 – 50 000 erinevat elusorganismi liiki. Sellessamas teelusikatäies mullas on rohkem mikroobe kui on inimesi kogu maakeral kokku. Ühes peotäies terves mullas leidub juba kõigest bakterite kogukonnas rohkem bioloogilist mitmekesisust, kui kõigis Amazonase vesikonnas elutsevates loomaliikides.

Heaks uudiseks on see, et nüüdseks on algatatud teaduslik suurprojekt, mille eesmärgiks on analüüsida ja kaardistada nii mullas kui ka vees elutsevaid mikroobikogukondi üle kogu maailma. Seeläbi püütakse vältida olukorda, mis on nüüdseks tekkinud paljude loomaliikide puhul, kes on kahjuks juba välja surnud. Me oleme juba hävitanud või kõrvaldanud suure osa elutähtsatest mikroorganismidest teatud muldades ning peame need nüüd sinna tagasi suunama. Kuid ometi on see väga erinev näiteks püüdest taastada kunagi Ameerika tasandikke valitsenud massilisi piisonikarjasid. Me vajame mullas elutsevaid mikroorganisme jätkusuutliku põllumajandussüsteemi loomiseks ja kliima reguleerimiseks järjest sagedamini esinevate põudade ning äärmuslike ilmastikunähtuste ajastul, et tagada kogu inimkonna tervis ja heaolu.

Õnneks pööravad tänapäeval mikroorganismide mulda tagasi toomisele järjest suuremat tähelepanu nii väikesed põllumajandusettevõtted kui ka suuremahuline põllumajandustööstus. Tänu teaduslikele edusammudele on nüüd võimalik toitained tagasi mulda suunata ning samas säästa ka miljardeid dollareid. Mitmed välikatsed, nagu näiteks hiljutine Põhja-Dakota Ülikooli uuring, on näidanud, et seenjuure-põhise toote lisamine sojataimede juurtele või seemnetele tõstab saagikust 5-15 protsendi ulatuses. Kuna soja turg USA-s on praegusel hetkel väärt ligikaudu 43 miljardit dollarit aastas, aitab kasulike mikroobide lisamine sojataimede juurtele või seemnetele säästa mijardeid dollareid. Teaduslikud uuringud on näidanud ka suuri rahalisi sääste, mis tulenevad vähenenud vajadusest keemiliste väetiste kasutamise ja põllumaade niisutamise järele tänu tõhusamale vee ja mineraalide imendumisele. Seeläbi väheneks ka toksiinide ja saasteainete (eriti lämmastikväetiste) hulk, mis põllumajandusmaadelt meie ühisveevärgi süsteemi ja jõgedesse lekivad ning mis on põhjustanud laiaulatuslike “surnud tsoonide” teket (nagu näiteks Mississippi Deltas). Kõigi nende põhjuste tõttu on bioväetiste tööstus praegusel hetkel väärt 500 miljonit dollarit ja kasvab kiiresti.

Mikroorganismide tagasi mulda suunamisel koos orgaanilise ainega, millest nad toituvad, on potentsiaal mängida võtmerolli järgmises suures revolutsioonis kogu inimkonna tervise nimel – jätkusuutliku põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse väljaarendamises, mis põhineb muldade taastatud tervisel kasulike mikroobide abiga.