Trummelkompostrid

Neid Rootsis toodetud kvaliteetseid kompostreid võib nimetada omalaadsete seas vaieldamatult parimateks. Need on ühed vähesed maailmas mis suudavad tööd jätkata ka külmade saabumisel ja biojäätmetest komposti valmistada vaid 6-8 nädalaga! Selline uskumatu effektiivsus on saavutatud eelkõige tänu pöörlemisele ja soojustamisele. Kuna looduslikud lagundajad vajavad just soojust ja hapniku orgaanilise materjali ümbertöötlemiseks kompostiks siis on selle kompostri efektiivsus viidud pea maksimumini.

Komposter on kahe sektsiooniline.
Selleks et komposti tühjendamine ja valmimine oleks lihtsam, on komposter ehitatud kahesüsteemne. See tähendab seda et sa võid igapäevaselt kompostrisse lisada biojäätmeid aga siiski iga 6-8 nädala tagant valmis komposti välja võtta. Mõlemal osal on eraldi luuk, mida on võimalik tihedalt sulgeda.

Kuumus kui effektiivsuse võti!
Mikroorganismid eraldavad lagundamise käigus soojust – erinevad bakterid tulevad tööle erinevate temperatuuride juures. Kompostrid on väga hästi soojustatud ja see lubab temperatuuril tõusta kuni +75C! Sellise kuumuse juures hävinevad pea kõik haigusetekitajad ja seemned kaotavad idanemisvõime.

Pöörleb ümber oma telje.
Selleks et komposti valmimine toimuks hästi ja ka kiiresti on mikroorganismidel vaja palju hapnikku. Komposter on tänu vastavatele käepidemetele väga hõlpsasti pööratav mis segab kompostri sees olevat materjali ja õhutab seda läbi külgedel olevate aukude.

MudelJK 125JK 270JK 400
Trumli mõõtmed710×600 mm920×700 mm1170×800 mm
Mõõtmed koos jalaga950×700 mm1150×700 mm1400×800 mm
Kõrgus koos jalaga1200 mm1250 mm1300 mm
Kaal29 kg38 kg68 kg
Maht125 L270 L400 L
Läbilaskevõime L/nädalas10-12 L/nädalas25-30 L/nädalas50-80 L/nädalas
Läbilaskevõime L/kuus40-50 (u. 15-30kg)100-120 (u. 40-70kg)200-320 (u. 100-200kg)
Hind395€495€995€

Küsimused ja vastused

Kõige olulisem nende kompostrite juures on see et neil on 2 eraldi kambrit mis võimaldab eraldada komposti ja värskelt lisatud biojäätmed. Lisad biojäätmeid esimesse kambrisse kuni see on peaaegu ääreni täis, selleks kulub umbkaudu 1 kuu. Selle aja jooksul on kambri sisu väga kuum(umbes 60-70C). Nüüd kui esimene kamber on täis, võtad kasutusele teise kambri. Selleks et kuumus ja jäätmeid töötlevad organismid kiiresti tööle asuks, võta umbes 10L kuuma poolvalminud komposti esimesest kambrist ja lisa see teise kambrisse mida hakkad nüüd kasutama. Sulge esimene kamber ja jäta see puutumata kuni teine kamber täitub. Kui ka teine kamber täitub siis peaks biojäätmed esimeses kambris olema täielikult kompostiks muutunud. Tühjenda see ja alusta kogu protsessi algusest peale..nii lihtne see ongi.

Võib arvata et keskmine 4 liikmeline Eesti pere toodab umbes 10-20 kg biojäätmeid(sh. kasutatud paber) kuus mis võib olla umbes 20-60L. Selle põhjal võib öelda et eramajja on täiesti piisav väikseim JK 125 mudel. See jätab veel ka ruumi naabri köögijäätmete jaoks või hooajalise lisamaterjali(puulehed, muru) lisamiseks.

Kuna komposter on täielikult soojustatud siis soojus selle sees hakkab ise genereeruma. Erinevates lagunemisfaasides töötavad erinevad bakterid. Kuna uut toitu bakteritele tuleb koguaeg peale siis see püsibki koguaeg soe. Kui esimene kamber täis saab ja alustate uue kambriga siis tuleb sinna lisada kuuma poolvalminud komposti esimesest kambrist et uues kambris seesama protsess jätkuks.

Jah, sinna võib lisada tõesti kõiki orgaanilisi jäätmeid(kuigi suurtes koguses vedelikke tasuks vältida). Kala luud ja kana kondid komposteeruvad täielikult. Suuremad kondid ja munakoored ei pruugi esimesel korral laguneda kuid annavad kindlasti kompostile lisaväärtust – need võib hiljem kompostist välja sõeluda.

Kompostrisse võib panna kõike mis looduslikult lagunevad kuid vältida tasuks puuoksi ja muid kõvemaid materjale kuna neil ei jää aega laguneda ja võivad ummistada kompostri sisu. Muru ja puulehti võib sisse panna aga kui neid on suurtes kogustes siis ei pruugi köögijäätmete jaoks ruumi jaguda.

Iga kord kui lisad biojäätmeid võiks vähemalt ühe tiiru peale teha. Mida tihedamini biojäätmeid lisatakse seda parem sest siis ka pööratakse rohkem ja see omakorda lisab süsteemi õhku mis kiirendab kompostimise protsessi veelgi.

Jah, ka seda võib teha kui on olemas kelder, garaaz, prügiruum või mingi muu analoogne ruum kivi või betoon põrandaga.

Pelleteid oleks soovitav lisada iga kord kui lisate kompostrisse materjali. Köögijäätmed on täis niiskust mis hakkab kompostreerimise käigus eralduma. Selle liigniiskuse vältimiseks peaks peale kasutatud paberi veel lisama ka pelleteid. Hea komposti saamiseks on see vajalik sest peale niiskuse imamise annab see energiat ka organismidele kes Sinu jäätmeid usinasti töötlevad!

Kui sa juba biojäätmeid muust jäätmetest eraldi sorteerid siis suure tõenäosusega sa juba ka tead miks seda teha vaja on . Tekkekohas kompostimine sellise efektiivsuse juures on selle protsessi täiesti uuele tasemele viimine. See on väga keskkonnasõbralik, kaasahaarav ja kõigele lisaks saad aastaringelt väärtuslikku komposti ka!

Jah, kuna kompostimise protsess ise vajab niiskust ning kuna komposter ei ole hermeeriline, siis vahepeal seda tilgub ka rohkemal või vähemal määral välja. Niiskuse taset reguleeritakse köögijäätmete hulka lisatud paberi/papiga ja ka kuiva saepuru või saepuru pettetitega. Mingi vedeliku tilkumine on siiski vältimatu.

Biojäätmed oleks soovitav koguda kas paberkotti või biojäätmete kogumis ämbrisse(5-10L). Kui kogute paberkotti siis saate biojäätmed koos kotiga kompostrisse lisada, esmalt oleks soovitav jäätmed kotist välja valada ja seejärel kott järele visata.

100% jah. Tavaliselt kui räägitakse biojäätmetest siis mõeldakse toidujäänuseid ja puu- juurvila koori, vähesed aga teavad et ka kasutatud paber kuulub biolagunevate jäätmete hulka. Tegelikult on igasuguse kasutatud või vähekvaliteetse paberi/papi lisamine köögijäätmete hulka ülioluline. Põhjuseks see et paber imab endasse liigse niiskuse ja lisab süsinikku mis on energiallikaks orgaanilist materjali lagundavatele organismidele. Paber/papp võiks moodustada vähemalt poole kogusest. Nendeks on näiteks kasutatud majapidamise/wc paber, tühjad papist rullid, tühjad papist munarestid(soovitav oleks väiksemaks rebida).

Kõige olulisemad erinevused on need et kuum kompostimine on kümnetes kordades kiirem ja toimub aastaringselt. Samuti kuum kompostimise käigus hävivad umbrohuseemned,haigustekitajad, halvad bakterid, kärbse vastsed ja muud kahjurid. Kuna komposter on kinnine siis ei pääse sinna ka rotid, hiired, linnud, mutid jne.

Free WordPress Themes, Free Android Games

E-Pood Peida